Seekordses osas arutame Grete Arroga mis on üldse eesmärgid, et milliste võimetega lapsi me soovime õpetada, kuidas sellist õppimist saavutada ja mida selleks on süsteemis vaja ümber vaadata. Kas meie traditsioonilised hindamised on üldse relevantsed ja kas loengud peaks olema vaatamiseks kodus ja konsultatsioonid koolides ehk vahetame kodutöö ja koolitöö osad

Mil moel on robotid tulnud meid igapäeva elus aitama. Millist sorti robotid on lihtsaimad inimeste tegevuste asendajad ning kui laialdaselt neid kasutada võiks. Kas peagi jääme kõik oma töökohtadest ilma või on mingid valdkonnad siiski üpris heas seisus. Ja kui tõesti robotid järjest rohkem ära võtavad töökohti, siis kas peaksime oma maksumudeli ümber mõtlema?

Saates külas Rainer Raudsepp ja Kristo Karjust.

Seekordses osas vaatame, et mis asi see tehisintellekt on ning kuhu me tema arenduses liikumas oleme. Arutleme ka selle üle, et kas ja mil moel võib see ühel hetkel osutuda murekohaks ning kas tehisaju võib omada motiive, mis ei ole meile üldse kasulikud ning kuidas seda ära hoida saaks kui saaks. Saates on külas ka selle valla üks maailma tasemel eestkõnelejaid Jaan Tallinn.

Seekordses osas vaatame otsa sellisele imeloomale nagu kvantarvutid. Me kõik tunneme tavalisi arvuteid. Kasutame neid iga päev ja elu ilma nendeta hästi ette ei kujuta. Samas kui hakkame rääkima kvantarvutitest, siis teame vaid, et see on mingi futuristlik tehnoloogia kvantmehaanikast ja võib-olla saab kunagi krüptograafiat murda. Mis ta aga tegelikult on ja mille jaoks kasutada. Sellest seekordses osas, kus on külas ka eesti üks väheseid kvantarvuti eksperte Roland Matt.

Seekordses episoodis arutame meditsiini tulevikku. Kuidas ravimite väljatöötamine on käinud, mil moel me teame miks teatud ravimid töötavad ja teised mitte ning kui isiku põhiseks on võimalik ravimisega minna. Saates külas Tanel Mahlakõiv (Icosagen).

Seekordses osas arutame targast tarbimise juhtimisest. Seda nii kodu kui tööstuse kontekstis ning miks see üldse on oluline nii üksiktarbijate kui ka võrgu stabiilsuse kontekstis. Saates külas Konrad Hanschmidt (GridIO).

Suured mehitamata luurelennukid olid kasutusel juba ammu. Populaarkultuuri tulid droonid väikeste kaameraga seadmetena, millega oli põnev lähipiirkonnas ringi lennata ja ilusaid pilte teha. Täna on aga Ukraina-Vene sõjas droonid asendamatuteks abimeesteks luure ja jälgimise ning kaugseire jaoks. Samuti ka ründevahenditena. Arutame kuidas droonid sinna jõudsid ja kuidas neid täna kasutatakse.

Seekordses osas keskendume isesõitvatele sõidukitele. Räägime kaugel tänapäeval see tehnoloogia tegelikkuses on ning kui reaalne on, et me peagi ilma juhita taksodega ringi sõita saaks. Saates külas Anti Veeranna (Starship technologies) ning Taavi Rõivas ja Johannes Mossov (Auve Tech) ning räägime ka Eestist kui innovaator riigist selles vallas.